Fine Art paberitest

Tutvustab Andres Toodo. Juuni 2021

Kvaliteetse galeriipaberi peamisteks kriteeriumiteks on üle keskmise kõrgem prindikvaliteet ning rahvusvahelistele standarditele vastavad tuhmumiskindluse näitajad. Lisaks 100% puuvilla põhine koostis.

Olen foto ja kunsti printimisel kasutatavatest paberitest varemgi kirjutanud, kuid üks korduma kippuv küsimus kerkib ikka tihti üles. Mis vahe on erinevatel paberitel mida foto ja kunsti printimisel kasutatakse?

Fine Art paberi eesti keelne vaste võiks esmalt olla lihtsalt akvarellpaber. Teemasse süvenedes võib kasutada terminit nagu tuhmumiskindel muuseumi- või galeriipaber. Võiks ka kunstipaber öelda aga kuna kunsti kiputakse kõikvõimalikele erinevatele paberitele tegema, kuid FineArt paberid kuuluvad kindlasse kvaliteedi kategooriasse siis ei julge ma seda terminit kasutada.
Lühidalt, Fine Art paber kuulub graafikas ja maalikunstis kasutatavate kõige kvaliteetsemate paberite kategooriasse. Enamasti on tegemist täismatt pinnaga puuvilla kiududest akvarell- või sügavtrükipaberitega grammkaaluga vähemalt 300g/m2.

Kvaliteetse galeriipaberi (näiteks Cansoni ja Hahnemühle paberid mida me ise oma stuudios kasutame) peamisteks kriteeriumiteks on üle keskmise kõrgem prindikvaliteet ning rahvusvahelistele standarditele vastavad tuhmumiskindluse näitajad. Lisaks 100% puuvilla põhine koostis. Need kolm omadust eristavad tippklassi Fine Art paberit teistest tavalistest paberitest.

Viimase kriteeriumina peab mainima paberi esteetilist karakteristikat. See on rohkem kognitiivne kogemus mis kujuneb läbi kompimis- ja nägemismeele aga ilma naljata, paljud võtavad appi ka haistmismeele 🙂 . Fine Art paberi esteetiline karakter on kombinatsioon paberi koostises kasutatud fiibri massist, pinnaviimistlusest, paksusest, jäikusest, toonist ja võimalik, et veel mingitest füüsikalistest omadustest mis tekitavad printijal sõrmede vahel vajaliku tunnetuse läbi mille toimub lõpuks valik. Lõplik paberitunnetus tekib siiski visuaalsel vaatlusel prindikvaliteedi ja esteetilise kvaliteedi summast. Paberi prindikvaliteedi tehnilistel näitajatel ma siinses artiklis pikalt ei peatu. Visuaalselt kogetava prindi tulemuse määravad paberi valgepunkt, musta optiline densiteet, primaarvärvide densiteedid, värviruumi avarus ja eraldusvõime ehk resolutsioon. Lisaks veel mitmed spetsiifilised näitajad.   Prindikvaliteet on tegelikult alati mõjutatud ka paberi füüsikalistest omadustest ehk nendest samadest näitajatest mis kujundavad kasutajas paberi esteetilise karakteri taju. Seega määratakse FineArt paberi kvaliteediklass peamiselt eelpool kirjeldatud omaduste kombinatsiooniga.

Üheks innovaatiliseks tulemuseks tänases foto- ja kunsti printimises on vaieldamatult klassikaliste, tihti mitmesaja aastase traditsiooniga paberi markide kasutusele võtmine professionaalsetes fotoprinterites. Näiteks sellised praktiliselt kultuse staatuses olevad paberid nagu Arches Aquarelle, Willim Turner, BFK River või Torchon on kohandatud pigmenttindi tehnoloogiat kasutatavatele fotoprinteritele. Tegemist on täpselt samade paberitega mida toodetakse isegi algupäraselt mõnes pisikeses Prantsusmaa külakeses või Saksamaa linnakeses ja praktiliselt originaal retsepti järgi.  Ainuke erinevus seisneb fotoprinteritele mõeldud paberi pinnal olevas märkamatus prindivääristus kihis. See on vajalik maksimaalse prindikvaliteedi saavutamiseks. Prindivääristus on üliõhuke keemiline kiht mis kantakse paberile vedelal kujul. Vääristuskiht on välja töötatud vastavalt fotoprinterite tintide omadustele. Need kes on proovinud fotoprinteriga printida tavalisele katmata akvarellpaberile teavad, et prinditud tulemus pole kaugeltki samaväärne võrreldes fotoprinteri paberil saadava kvaliteediga. Prindikihi kolorimeetriliste omaduste tõstmise nimel näevad paberitootjad kõvasti vaeva. Kõrgem musta densiteet, avaram värviruum ja nõelteravad detailid on selged konkurentsieelised. Teisalt aga ma ise näiteks pööran hoolega tähelepanu prindikihi diskreetsusele. Ideaalis pole paberile kantud kihti märgata. Paksem prindikiht tagab küll kõrgema prindikvaliteedi aga tapab samas paberi naturaalset olemust, eriti pinnastruktuuri.

Ei saa mainimata jätta optilisi valgendeid. Need on keemilised ühendid mis loovad ultraviolettkiirgust kasutades illusiooni puhtamast ja valgemast paberipinnast. Üldiselt soovitan eelistada optiliste valgendite vaba pabereid. Nende paberite valgesus on puhas aga samas tagasihoidlik mitte kriiskav valge. Naturaalselt puhta valgesusega paistavad silma Cansoni foto- ja fine art paberid. Cansoni paberites ei kasutata optilisi valgendeid, kuid paberimass suudetakse mitme saja aastase kogemuse pagasi abil puhtaks pleegitada. Paljude paberite valgepunkt on õrnalt soe ehk kollakas. Näiteks Hahnemühle William Turner. See ei muuda paberit sugugi mitte halvemaks. Vastupidi, tihti on soojem valgepunkt eelistatum. Sobiva valgepunktiga paberi valimine eeldab lihtsalt katsetamist, teadmisi ning kogemusi. Mõnedele paberitele segab tootja optilisi valgendeid vähesel määral paberimassi sisse. See on parem võrreldes prindikihis kasutatavate optiliste valgendite kasutamisele.

Optilisi valgendeid sisaldava paberi kasutamisel on oluline teada, et prindi värvitaju muutub vastavalt valguse tingimustele. Optilised valgendid kannavad endas riski aja jooksul kolletuda või nende toime lihtsalt kaob. Siin tuleb jällegi välja odavamate paberitootjate ja kallimate brändide erinevus kes kasutavad vastupidavamaid valgendeid. 

Tuntud paberitootjate nimede taga peitub reaalselt ajas kinnitust leidnud ja tõestatud kvaliteet. Canson ja Hahnemühle omavad tänaseks sajandite pikkust kogemust ning selle vastu teised naljalt ei saa. Oskus mõista maalikunstnike, graafiliste kunstnike, fotokunstnike või  illustraatorite soove ja vajadusi ei tule päevadega. Tähtsam aga on vanade paberimarkide ajas tõestatud vastupidavus. Iga kunstnik kes soovib oma taieseid müüa peab pöörama tähelepanu oma tööde tuhmumiskindlusele. See on iga kunstiteose kriitiliselt tähtis omadus.


Täismatt pinnaga fine art pabreite kasutusvaldkonnad:
Illustratsioonid (siledad ja tekstuuriga paberid)
Maalireprod (siledad ja tekstuuriga paberid)
Graafiline kunst (siledad ja tekstuuriga paberid)
Limiteeritud tiraažiga postkaardid (pigem sileda pinnaga paberid)
Fine art fotod (pigem sileda pinnaga paberid, kuid teatud puhkudel töötavad tekstuuriga paberid paremini)
Portreefotod (sileda pinnaga paberid)


Fine Art paberite omadused
Paberid peavad olema ISO9706 sertifitseeritud
PH väärtus vahemikus 7.5 – 10 ehk leeliseline
Ligniini- kloriini- väävli- ja happevaba
optiliste valgendite vaba
Puhverdatud kaltsiumkarbonaadiga
Muuseumi klassi paberid on peamiselt valmistatud puuvillast, kanepist või linast


Andres Toodo

Previous
Previous

Vestlus kunstnik Janika Sootnaga

Next
Next

ARS-i  majas tegutsev foto ja kunsti printimise töötuba on saanud uue hingamise.